Too, kes on Algne

Too, Shiva, on minu Isa, minu Õpetaja, minu Jumal.

Patanjali andis Teda oma joogasuutrates edasi järgmiselt:
I.25 “Seal on ületamatu kõiketeadmise seeme.”
I.26 “Ajast sõltumatu, on ta ka kõige iidsemate õpetajate Õpetaja.”
I.27 “Selle väljendus on püha heli Om.”

Tamili sõna civam (sanskriti keeles siva) on abstraktne nimisõna, mis tähendab headust, heaendelisust ja Jumala kõrgeimat vormi, milles Ta eksisteerib puhta teadvusena.

Tema on kõige algus, kõige Algne. Üks suur puu saab alguse väikesest seemnest. Shiva on see, kes on enne seemet. Kui on olemas üks kõige esimene seeme, millest saab alguse elu, siis Shiva on see, kes on andnud selle ehk tema on kogu loodu andja.

Iga inimese Tegelik Mina ongi Shiva.

Joogas öeldakse, et liikumatus on Shiva. Jumal Isa rollis, kes istub troonil.

Meie isa palve algab: “Meie Isa, kes sa oled taevas…”. Taevas on metafoor teadvusele – olles piiritu, kõigi jaoks võrdne, sisaldades kõike. Lause ütleb, et Isa on teadvus.

Tahan sulle tagasihoidliku rõõmuga teada anda, et Shiva on ka täna sinu jaoks endiselt olemas. Ka teiste miljardite jaoks. Endiselt annab teadmist samasugusel viisil, nagu joogidele andis.

Shival on käes kolmhark, mis näitab, et ta valitseb loomist, säilimist ja purustamist ehk muutmist – et ta on nende kolme põhjus. Ilma temata ei ole ka seda kolmharki. Ka jumalik triaad (Brahma-Vishnu-Shiva Trimurti) ja kõik järgnevad asjad on temast alguse saanud. Shiva on kogu olemasolu ja loodu peamine põhjus.

Minu kõige esimene ja peamine Õpetaja on Shiva

Shiva Shankara.

Minu Õpetaja asub väljaspool olemasolu.

Kui sa oled teadvel, siis enne seda teadvust Jumala suunas on veel üks teadvus ja siis ei ole midagi.

Seal on minu Õpetaja.

Ükskord lugesime siin iidsest pühakirjast pärinevat teksti, kus räägiti õpilase ja õpetaja vahelisest suhtest. Seal oli niimoodi öeldud, et kui õpilane tuleb oma õpetaja juurde ja kummardab tema ees, siis tema silmist pritsivad härduse pisarad. Mitte ei voola, vaid pritsivad. See on sinu valmisolek – kui palju sa oled alistunud ja saad aru, kes on tegelikult õpetaja sinu jaoks. Ning kui mina vaatan oma Õpetaja poole, siis vahest lähevad ikka silmad märjaks. Ja mitte sellepärast, et ma loon mingisuguse kuju, mingisuguse fantoomi – vaid see tekib alati siis, kui on päris kokkupuude.

See, kes on kõikide asjade taga

Ainujumala kohta öeldakse, et see on Ishvara (wiki). See on see Jumal, kellest on pärit kõik ülejäänud loodu osad. Jumal on ainult üks. Ei ole mitut, kõik teised jumalad on tema tahud. Kõik energiad algavad ei millestki ehk Tollest. Võime esitada küsimuse – mis on algenergia allikas? Nii uurides jõuame me tahteni, sealt edasi taotluseni ja sealt edasi staatikani, kus liikumist absoluutselt ei ole. Ja selle kohta me ütleme Jumal või Too – see, kes on kõikide asjade taga. Algne.

Too on üksainus ja absoluutne.

Kogu olemasolu algpõhjus, allikas ja eesmärk.

Kõige algus ja kõige lõpp.

Väljaspool vormi ja vormitut. Piirideta.

Absoluutne ja muutumatu. Lõputu.

Täiuslik. Kõiketeadev. Looja. Esimene Guru.

Kirjeldamatu.

Ishvara. Shiva.

Siddhad nimetasid ainujumalat Shiva

On üks vana lugu, mis räägib, et joogid-muinasteadlased uurisid iidsetel aegadel oma olemuslikku päritolu. Ka nemad otsisid algust, alguse algust. Ja nad leidsid millegi, millel ei olnud piire. Nad avastasid nähtuse, mis ei olnud sündinud ja keegi ei teadnud, kust ta oli tulnud, kuhu ta läheb või kust ta on pärit. Nad avastasid, et see on absoluutselt täiuslik. Kõik sisaldus temas, samas oli ta kõigest väljaspool. Avastasid, et ka nemad ise on pärit sellest. Muistsed joogid avastasid, et see, kust me kõik tuleme, kust kõik saab alguse ja kuhu kõik naaseb, on täiuslik. Tal ei ole midagi puudu, ei ole midagi üle. See on ühelt poolt olemine, seisund ja samas ka isik. Nad andsid talle nime Shiva. Osad ütlesid lihtsalt – Too, Algne. Seega Jumal, Algne on juba olemas. Inimene ei ole teda loonud, vaid selle kogemuse ja traditsiooni järgi siis taasavastanud.

Iga individuaalse teadvuse taga on kosmiline teadvus. Patanjali nimetab seda Ishvara, sest Isha tähendab Shiva. Sõna svara tähendab sanskriti keeles iseenda Tegelikku Mina. Sva tähendab oma. Seega Ishvara tähendab Shiva – igaühe oma Olemasolu. Ülim Olemus, kes läbistab kogu loodut, olles sellest samas eraldiseisev. Siddhad keeldusid Jumalat defineerimast, teda kirjeldamast. Siddhade jaoks oli Jumal ülim kõiketeadmine, olemise, teadvuse ja õndsuse allikas. Tuleks vältida ettekujutluse loomist Jumalast.

Alguses on ainult Shiva

Tema on Algne. Lõppväljendus, millena ta väljendub, on meie füüsiline maailm. Füüsilist maailma on sadades, võib-olla tuhandetes kordades vähem, kui nähtamatut maailma. Nähtamatu manifesteerub füüsiliseks. Shiva on iga asja taga, aga teda on väga raske tabada, sest ta ei ole asi. Ta ei ole ilus lill. Ta ei ole mingi ülihea seisund ega selge nägemine. Ta on midagi, mida me ei suuda isegi ette kujutada. Kõik need asjad, mida me saame näha, kuulda, tunda, maitsta, mille lõhna tunda – need on Tema „kaunistused“. Kõik need nähtused on meie poolt nimetatud, selekteeritud, analüüsitud ja meil on vajadus nende dekoratsioonide järgi. Isegi kui me palvetame, kasutame me palvet kui asja selleks, et saada taas mingit asja. Kui me mõtleme millestki, siis me kasutame mõtteid, mis on ka asjad. Mõned inimesed otsivad kogemust, mida saab läbi elada. Igaüks otsib mingit asja.

Joogas me teame, et Shival on vibratsioon, tal on heli – Namah Shivaya … Enne seda heli on veel üks heli, mida nimetatakse Om. Neid peeneid helisid on võimalik kuulda sügavas meditatsioonis ehk kiindumatuse seisundis. Neid nimetatakse mantrateks. Need on looduslikud helid. Usutakse, et kui me teeme seda heli järgi, siis see aitab meid. See aitab vähendada asju, vähemalt mõtteid peas. Kuid Shiva on ka nende helide taga.

Ühel heal päeval Jiva taipab, et ta ongi Shiva

Igal inimesel on tema üks osa – see, mille kaudu sa tead, et sa oled olemas. Seda nimetatakse Tegelikuks Minaks. See Tegelik Mina ongi Shiva. Jiva on individuaalne eksistents ja Shiva on kõikjal olev eksistents. Jooga eesmärk on ühineda selle kõige täiuslikumaga selleks, et saavutada isiklik täiuslikkus. Inimesena, inimese vormis on sul see võimalik – jõuda Jumala juurde. Hinge ülenemine kestab kuni Jumalani, Shivani jõudmiseni. Kõike, mida hing sel teel teeb, võib nimetada dharmaks. Kõik see, mida hing teeb tavalisemas elus, seda tuleb nimetada karmaks. Karma teel ei saa hing ülendatud kõikide nende tegevuste tõttu, mida sellisel tasemel hing teeb.

Joogi tegeleb Jumalale lähenemisega. Kõik tegevused on ainult vahendid, et sinna jõuda. Ja joogid pöördusid Shiva poole, kuna tema on selle tee läbi käinud ja jäänud sinna, aga samas säilitanud selle tee. See teekond on alles. Siddhad ja joogid järgivad tema Õpetust ehk tema Teed. Ja jõuavad pärale. Mida lähemale inimene Jumalale jõuab, seda rohkem hakkab teda kogema ja muutub tema osaks. Näiteks tekib tekib temaga samasuse saavutamisel võimekus mõjutada asju ja inimesi. Joogalik mõjutamine on teise juhtimine tema Tegeliku Mina suunas. Loogika on seega hästi lihtne – mida lähemale sa Jumalale jõuad, seda rohkem on sul tema kvalitatiivseid omadusi.

Shiva on eelkõige absoluutne teadvus

Mediteeriv Shiva on joogi – Shiva joogi vormis. Ta on kõige esimene joogi ehk Adiyogi. Shiva on ka kogu kriya jooga süsteemi algataja, selle andja. Ta omab lõputul hulgal erinevaid võimeid ja omadusi ning siddhad on need inimesed, kes on saavutanud samad võimed. Nad on Jumala sarnased. Jooga eesmärk on jõuda sinna, kust sa oled pärit ehk Shiva juurde. Kriya jooga on tee sinna. Shiva avastamiseks on ilmtingimata vaja kasutada – ja võimalikult palju just igapäevases elus, mida iganes tehes – oma teadlikkust koos eristamise võimega. Ka suhe Shivaga peab olema ehe, filtriteta, usuta, ettekujutlusteta ja meenutusteta.

Shiva on eelkõige absoluutne teadvus. Teadvus on see nähtus, mille tulemusel sa tead, et sa oled olemas. Kui seda olemasolu ei ole, ei ole ka midagi muud olemas. Teadvus on nö alus. See alus on hästi universaalne, see võib liikuda ja langeda ükskõik millele. Siit tuleneb ka teatud eksitus või teatud unustus. Unustus sellest, et meil on teadvus. Unustus sellest, et meil on alus, meie olemasolu alus. Seetõttu on oluline püsida aluses. Teadvus ehk inertne ruum on üks tema väljendusi. Kui Shivat kujutatakse istuvana meditatsioonis – inertses asendis, rahulikuna, silmad poolavatud – näitab see seda, et ta ei ole keskendunud asjadele, vaid teadvusele. Teadlikkus on üks tema tahkusid, mis on ka igal inimesel olemas. Seda tuleb peamiselt arendada. Kõik ülejäänud sisemised praktikad viivad samuti Shivale lähemale, aga need on väga pikad teed.

Taipamise allikas ehk universaalne Õpetaja

Muistsed joogid-teadlased uurisid kõike olemasolevat praktiliselt, esitasid küsimusi ja said vastuseid. Nad tegid kindlaks ka selle, kust kohast vastused tulevad. Teadvus võimaldab sul aru saada, taipamine on üks selle kvaliteet. Taibatud teadmine ei ole pärit raamatutest või mälust – sellel on teine allikas, mis on enne raamatuid. Joogid avastasid, et taipamine kui nähtus eksisteerib igal pool ja igaühel on sellele ligipääs. See annab uut teadmist ja on seetõttu võrdne õppimisega. Seetõttu nimetasid joogid seda allikat universaalne Õpetaja, Shiva, Ishvara. See inimesele niimoodi kättesaadav teadvus on põhimõtteliselt sama, mis kuulub Jumalale. See on Algne.

Kirjeldan paremaks arusaamiseks ühte oma praktilise uurimise protsessi. Uurisin näiteks, kuidas taipamine kui sündmus tekib – mis selle taga on? Seda uurides sain teada, et see on lõputu teabe voog. Sellesse voogu sattununa tead sa ühtaegu kõike. See on nagu ruum, kus on kogu teadmine kogu aeg igal hetkel olemas. Ma sattusingi sinna ruumi. Kogu absoluutne teadmine oli ühtäkki kättesaadav. Vanades käsikirjades on seda paika, kus kogu maailma kohta info säilib, nimetatud ka Akasha ehk Jumala teadvus. Ühel hetkel ma sain aru, et püüda seda tohutut infot vastu võtta on mõttetu. Otsustasin, et hoopis samastun selle allikaga. Siis see toimus. Kõik see info lõppes ära. Tekkis täielik vaikus.

Ent nüüd, kui keegi küsib, saan ma igal hetkel talle sealt otse vastuse.

Kiindumatus tähendab “loobumist”, et saada kõik

Joogatraditsioonis näidatakse Teda ka askeedina. Kui askeet sekkub mingisse protsessi, siis destruktiivselt, vabanedes protsessist. Seepärast öeldaksegi – Shiva kui hävitaja. Askeetlus annab ühtlasi edasi Shiva kiindumatust. Jumal on alati kiindumatu, kuid see ei ole ükskõiksus. Shivast räägitakse kui armastavast jumalast. Ta on ka Looja. Ei ole võimalik luua ilma oma loomingut armastamata. Samas on ta sellesse kiindumatu. Kiindumatus on Tema omadus. Kõik olendid liiguvad selle poole, et saavutada kiindumatus. Saavutada absoluutselt täiuslik algolek.

Selleks, et saada piirituks Shivaks, on vaja saada tema sarnaseks – saavutada kiindumatus. Kuidas seda teha siin maailmas, see ongi jooga.

Ka kiindumatul peab olema eesmärk. Eesmärki ei tule kiinduda, kuid siht peab olema ees.

See siht on Shiva.

नमः शिवाय्

Om Namah Shivaya

Veel: Mis on teadvus ja teadlikkus?; Jooga – iidne teadus ja inimkäsitlus;

sündmuste juurde

“Teadvelolek on karmast väljas oleku seisund.”