Siddhad ja Tamili 18 siddha traditsioon

Siddhad on pühakud, kes valdavad meisterlikult oma teadlikkust ja on teostanud selle varjatud omadused, mis avalduvad ülivõimete ehk siddhidena mentaalsel, vitaalsel ja füüsilisel tasandil.

Suur osa India legende on loodud muinasteadlaste siddhade poolt, et säilitada varjatud teadmisi läbi aastasadade või isegi tuhandete nendele, kes tulevad neid nõutama.

Joogatraditsioonis teatakse, et eksisteerib Miski, Kõiketeadev. Tema on esimene guru (Adi Guru). On teada ka see, et Ta andis oma teadmised edasi. Neid, kes on saavutanud tolle Guruga samasuse, kutsutakse siddhar gurudeks.

Õpetan siddhade poolt kasutatud tehnikaid. Nende tehnikate eesmärk ei ole ainult täiuslikkus, vaid need on ka transformeerivad, st nad kiirendavad evolutsiooni.

Siddhar – “see, kes on täiuslik”

Tamilikeelne sõna citta ning sanskritikeelne cit tähendavad teadvust. Neist tuletatud sõna siddhi tähendab teadvuse valdamist ja sõna siddha – “see, kes on täiuslik”. Nendest sõnadest pärineb ka nimetus cittar või siddhar. Tamili keeles lisatakse sõnale “r” rõhutamaks austust (nt siddhar, Agastyar).

Siddhade süsteem on Shiva (ka Too, Algne) ja tema kaasa Parvati pühendumusliin, mille nende poeg Murugan andis üle maharishi Agastyarile, ühele seitsmest algsest saptarishist. Agastyar on esimene siddhar, andes edasi otse Shivalt pärinevat õpetust. Siddhar Agastyar on üks minu peamistest õpetajatest peale Algse.

Indias reisides olen kohanud siddhasid. Need on olnud ainulaadsed kohtumised. Nad on teemandid, keda õnnestub näha üksikutel harvadel juhtudel. Kohtumisel siddhadega võib aimata nende ebamaisust, imetleda teadmisi ja oskuseid. Nende näitel on võimalik näha inimese tõelist arengupotentsiaali. Siddhade eriliste saavutuste tõttu mainitakse neist rääkides sageli ka nende ülivõimeid ehk siddhisid.

Tamili 18 siddha traditsioon

Tamili 18 siddha traditsioon pärineb Lõuna-Indias, Tamilis elanud ja tegutsenud iidsetelt kõrgematelt pühakutelt-joogameistritelt, keda nimetati siddhadeks (viide 1). Olles Siddha traditsiooni algataja, on siddhar Agastyar selle õpetusliini Adi Guru ehk esimene õpetaja ja kõikide siddhade õpetaja.

Siddhade traditsiooni õpetus on terviklikum kui need joogaõpetused, mis on suunatud üksnes täiuslikkuse saavutamisele ja lõppevad sellega. Siddhade õpetuste alusel moodustub täisring – jõudnud täiuslikkuse saavutamisel lõpp-punkti, pöördub joogi maailma ja nn tavaelu juurde tagasi, tuues kaasa saavutatud kvaliteedid. Liigitamata asju headeks või halbadeks, vaatleb ta neid kui ühe täiusliku terviku erinevaid osi – kui ühe mündi erinevaid pooli. Seetõttu näeb ta elu nii nagu see on, leides täiuslikkust kõigis elu ilmingutes.

Kes on siddha?

Veedalikes pühakirjades upanishadides on siddhar defineeritud kui “see, kes on liikunud edasi tavapärasest eluea jooksul saavutatavast vabanemisest (jivan mukti) ülimasse vabadusse, omades täielikku kontrolli surma üle (para mukti)”. Sellele olekule viidatakse ka kui soruba muktile või soruba samadhile.

Siddhad on pühakud, kes valdavad meisterlikult oma teadlikkust ja on teostanud selle varjatud omadused, mis avalduvad ülivõimete ehk siddhidena mentaalsel, vitaalsel ja füüsilisel tasandil. Siddhad olid joogameistrid. Praktikate tulemusel saavutasid nad täiuslikkuse ja katkematu samasuse Algallika ehk Algse teadvusega, jätkates samas kõige tavalisemat elu ning tegevusi.

Paramhansa Yogananda kirjeldab: “Upanishadides on üksikasjalikult klassifitseeritud kõik vaimse arengu järgud. Siddha (“täiuslik olend”) on liikunud jivanmukti (“eluajal vabanenu”) seisundist paramukti (“ülimalt vaba” – omab täielikku võimu surma üle) seisundisse. Viimasena nimetatu on lõplikult pääsenud maya orjusest ja sellega kaasnevast taassündide ahelast (viide 2).

Tuntuimad siddhad

Tamili kirjalike allikate järgi kuuluvad sellesse autentsesse õpetusliini kaheksateist peamist siddhari (viide 3). Nende hulgas:

* Tamili 18 siddha traditsioonile aluse pannud maharishi ja mahasiddhar Agastyar;

* joogat käsitlevate teoste klassikasse kuuluva poeemi “Thirumandiram” autor siddhar Thirumoolar;

* “Patanjali joogasuutrate” autor siddhar Patanjali;

* taimsete ja teiste looduslike ravimite teadlane siddhar Boganathar (Bogar);

* Babaji kriya jooga koostaja siddhar Kriya Babaji (vt wikipeedias).

Teadlased, kes uurisid inimese olemust ja tema Algallikat

Siddhad nimetasid joogateaduseks õpetust, mille kohaselt kasutatakse teadlikkust distsiplineeritud viisil selleks, et uurida ja avastada nii välises maailmas kui ka oma sisemaailmas toimuvat pisima detailini, seda eesmärgiga saavutada täiuslikkus. Süvenedes oma sisemaailma, avastasid nad seda juhtivad jõud ja seaduspärad ning meetodid nende valdamiseks. Siddhad avastasid, et läbi taipamise on võimalik saada uusi teadmisi ning taipamine nähtusena esineb kõikjal ja on kättesaadav igaühele. Nad andsid sellele taipamiste allikale nime – universaalne Õpetaja.

India iidsetes Shivale pühendatud käsikirjades („Shiva purana“) leidub palju lugusid, mis jutustavad sellest, kuidas jumal Shiva istus ammusest ajast meditatsioonis Tiibetis, Himaalaja mäestikus asuval müütilisel Kailashi mäel ning teda käisid kummardamas joogid ja teised jumalad kui ülimat Jumalat. Nendes lugudes jutustatud iidsest ajast algab ka siddhade traditsiooni ajalugu. Jumal Shiva oli see, kes lumistes Himaalaja mägedes asuvas pühas Amarnathi koopas pühendas esimesena kriya kundalini pranayamasse ehk hingamise ja energia juhtimise teaduslikku kunsti oma kaasa Parvati. Hiljem pühendas ta jutustuste kohaselt Kailashi mäel sellesse hingamistehnikasse ka teisi, sealhulgas siddhar Agastyari, siddhar Nandi Devari ning siddhar Thirumoolari. Siddhar Agastyar omakorda pühendas aastal 203 pKr nendesse teadmistesse Babaji (viide 4).

Teadmised ja panus ühiskonda

Siddhade traditsiooni õpetusi peetakse kõigi tänapäeva vaimsete traditsioonide ja tervendamise meetodite allikaks ehk emaks. Siddhad armastasid loodust kui ema ja avastasid tema salapäraseid aspekte inimkonna heaks. Ema looduse austajatena jumaldasid nad Shivat kui ainsat kõiki looduse aspekte hingestavat ülimat olendit.

Siddhade teadmised ja uurimisvaldkonnad olid ääretult laiad. Neilt on pärit tänapäevalgi tuntud siddhameditsiini teadus. Neid peetakse autoriteks ka iidsele kunstile, mida kasutati nii võitluskunstina enesekaitseks kui ka manuaalraviks (varmam). Siddhad olid esimesed, kes kasutasid haiguste põhjuste kindlakstegemiseks pulsi lugemist (tamili keeles naadi paarththal).

Eriliste võimetega tavaelu elavad inimesed

Tavaliselt olid siddhad nii pühakud, arstid, alkeemikud kui ka müstikud korraga. Oma uurimuste tulemused talletasid nad palmilehtedele tamilikeelsete värssidena. Käsikirjad palmilehtedel on säilinud ja neid antakse perekondades üle põlvest põlve (Indias, Tamil Nadu osariigis). Osa palmilehti hoitakse ka India, Saksamaa, Suurbritannia ning Ameerika Ühendriikide ülikoolides ja muuseumites. Siddhar Agastyar on kirjutanud palmilehtedele mitmeid teadmisi ja ennustusi tulevaste põlvede tarbeks. Sellest, mida Agastyar on kirjutanud minu, loodud õpetuse ja Lilleoru kohta, on pisut kirjas siin.

Praktikate kaudu said siddhad erilisi teadmisi nii materiaalsetest ainetest kui teatud praktikates peituvate jõudude kohta ning oskasid neid kasutada. Usutakse, et nad valdasid ja ületasid edukalt aja ja ruumi takistusi ning suutsid teatud joogatehnikate, pranayama ja rasayanas-nimelise aine abil transformeerida oma füüsilisi kehasid, lükates nii edasi selle surma.

Siddhadel oli kombeks loetleda oma ülestähendustes erilisi vaimseid võimeid, mida nad olid omandanud ja mida nimetati siddhideks. Siddhidest kõige olulisemaks pidasid nad Iseenda avastamist ehk eneseteostust.

Veel: minu õpetaja Agastyar; Algne ehk Shiva; Babaji kriya jooga; siddhar wikipeedias.

sündmuste juurde

“Kasutades teadlikkust, mis oma olemuselt on neutraalne, kogeb inimene neutraalsust. Neutraalsus aga tähendab adekvaatsust. See tähendab näha sündmuseid nii, nagu nad on – ilustamata, maha tegemata, moondamata, muundamata jne.”