Teadvuse käsitlus läbi aegade

Mina õpetan praktilist teadlikkuse kasutust selle aktiivses vormis, kuna olen inimese teadvuse omadusi põhjalikult ja kogemuslikult uurinud.

Detailselt uurides on teadvusel seitse aktiivselt kasutatavat omadust: teadlikkus, eristamise võime, süvenemise võime, arusaamise võime, taipamise võime, intuitsioon ja inspiratsioon. Kõik need omadused kuuluvad sinu teadvuse juurde ja ma õpetan, kuidas sa saad need õigesti kasutusele võtta ning neid arendada, et olla tõeliselt arukas inimene.

Teadvus on meie olemasolu alus. Teadvuse omaduste kasutuselevõtt võimaldab sul avastada Iseennast ja see tähendab – jõuda oma otsingutega lõpuni. Lõpuni mitte ainult vastuste otsingutes su praegustele küsimustele, vaid lõpuni su lõpututes otsingutes.

Kõik otsivad täiuslikkust. Ajades taga positiivseid emotsioone, otsime me tegelikult Iseennast.

Erinevates õpetusliinides

Veedades: iidsetes India tekstides on teadvus kirjeldatatud kui miski ülimalt müstiline. Samas selle uurimist nimetatakse kõrgemaks teaduseks. Leidub mitmeid joogaga seotud tekste, mis käsitlevad teadvuse olemust ja struktuuri, näiteks “Yoga Vasistha”, “Tripura Rahasya”, “Upanishad”. Tänapäeva teadlased on avastanud huvitavaid paralleele varajaste veedalike teadvuse teooriate ja tänapäeva kvantmehaanika ning neuroteaduse vahel. Veedalikes tekstides, mis pärinevad umbes aastast 2000 eKr, eristatakse teadvus ajus toimuvatest protsessidest, mille alusena nähakse teadvustavat printsiipi ehk Ise (Tegelik Mina). Teadvus ja teadlikkus eristatakse tunnetusvahenditest (nägemine, kuulmine jne), meelest ja ka isikust, kes teadvustab. Teadvustaja on teadvel olev Ise ehk Tegelik Mina, kes on lõpmatu potentsiaali allikas. Nähtav materiaalne maailm ning nähtamatu teadvus on ühe ja sama, üksteist täiendava reaalsuse osad.

Vasugupta aforismid: Kasmirist pärit tark Vasugupta järgi on Shiva absoluutne teadvus. Inimese nn tavateadvus on piiratud. Uurides tavateadvuse tõelist allikat, võib inimene avastada universaalse ehk kõikjaloleva ja piiramatu teadvuse, mis ongi Shiva. Tema suutrad teadvusest:

– teadvus on inimese sisemine olemus, tema Mina (caitanyamatma);

– teadmine, mis pärineb inimese tõelisest sisemisest olemusest, viib Shivalikku seisundisse. See on nagu rändamine teadvuse taevas (vidyasamutthane svabhavike khecari sivavastha).

Teadvus shaivismis: lähtuvalt universaalse kogemuse viiest printsiibist shaivismis, nimetatakse puhast teadvust siva. Kirjeldatakse erinevaid teadvuse aspekte, mida tuleb eristada mõistusest ehk mentaalsusega seotud võimetest. Samuti kirjeldatakse teadvustamise ja arusaamise võime sügavamaid astmeid: teadvustamine, see on teadvuse fokusseerimine. Kui protsess, millel teadvustaja tähelepanu on, haarab ta kaasa ning järgneb võõrandumine, siis seda nimetatakse maya.

Sati varases budismis: varases budismis tähistas paalikeelne sõna sati teadlikkust – üks seitsmest vahendist, mis viib valgustumiseni. Nn õige teadvustamine oli seitsmes element õilsast kaheksaosalisest teest. Sati tähendas reaalsuse teadvustamist, et näha erinevate nähtuste tõelist olemust. Suur osa inimesi on ainult osaliselt teadvel. Tähelepanu vastand on tähelepanematus: unustamine, hajevil olek, sihitus. Teadlikkus on illusiooni vastumürk ja võime või jõud, mis aitab kaasa nirvana saavutamisele.

Teadvus budismis: kõige üldisemalt tähendab teadvus budismis võimet olla teadlik. Samuti nimetatakse teadvuseks seisundit, kus ollakse võimeline seda omadust aktiivselt rakendama. Lisaks ärkveloleku teadvusele on olemas ka teisi teadvuse vorme: uni, hüpnoos, meditatsioon jne. Kõrgelt arenenud teadvuse eripärane omadus on eneseteadvus – oma teadvuse teadvustamine. Vaimne areng tähendab eelkõige inimese teadvuse, teadvustamisvõime arengut kuni maksimaalse tasemeni. Teadvuse kõrgeim seisund on inimese arengu siht ja ülim eesmärk.

Lisan omalt poolt: Budismis peetakse Suurt Tühjust (sunjata) kõrgeimaks tegelikkuseks, mis on sihiks igale inimesele. Nimetan seda teadvuseks, esimeseks monistlikuks nähtuseks. Minu poolt jagatavas õpetuses, mille juured on Tamili 18 siddha traditsioonis, on lisaks teada, et igas inimeses eksisteerib üks teadvusest veelgi sügavam eksistents, mis on ühtlasi ka Suure Tühjuse tunnistaja – Tegelik Mina.

Padmasambhava teadvuse tundmise jooga: Padmashambhava (skr “lootosest sündinu”, elas 8.–9. sajandil Bhutanis ja Tiibetis. Njingma koolkonnas peeti teda teiseks budaks ja ta oli tuntuim nime all Guru Rinpotše, st “hinnaline meister”) tõi Indiast Tiibetisse vajrayana budismi, millest arenes välja Tiibeti budism. Nooruses veetis ta palju aastaid erinevate õpetusliinide õpilasena Indias, Birmas, Nepaalis ja Afganistanis ning praktiseeris joogatehnikaid. Ta õpetas suurt vabanemist joogaliku kõikjaloleva Teadvuse kaudu (tema õpetus kannab nime “Tiibeti raamat suurest vabanemisest: meele tundmise jooga” – inglise keeles “Tibetan Book of Great Liberation: The Yoga of Knowing the Mind”.

Padmashambhava iseenda uurimise jooga: “Kõikjalolev Teadvus on tõesti Tühjus. Ja inimese teadvus, samamoodi, on tühi kui taevas. Olles Tühjus ja seetõttu alguse ja lõputa, on isesündinud tarkus tegelikult paistnud igavesti, nagu päikese olemus. Jumalik tarkus on kahtlemata hävimatu ja purunematu, nagu igikestev jõevool. Teadmaks, kas see nii on või mitte, vaata omaenda teadvusesse.”

Zen: sarnaselt Padmasambhavale pidas Bodhidharma õiget meditatsiooni hädavajalikuks vahendiks vabanemise teel. Ta rõhutas praktikas kõige olulisemana teadvuse märkamist, sisekaemust ja sisemist distsipliini. Jaapanis sai see budismi haru nimeks zen. Sõna zen tuleneb sanskritikeelsest sõnast dhyana (mõistuse teadvustatud uurimise kunst, ka meditatsioon). Bodhidharmalt pärineb järgmine ütlus: “Mitte millestki mõtlemine on zen. Kui sa seda oskad, siis kõndimine, istumine, lamamine – kõik, mis sa teed, on zen”. Zen-õpetusi:

– säilita vaikus ja eelista reaalsust väljamõeldistele. Tunnista elu tõelisust ilma seda moonutamata;

– järgi dharma-õpetust sõnas ja teos. Pühendu ja koge selle kaudu ühtsust kõrgemaga, seejuures pühendumusobjekti kiindumata;

– skeptilisus läbigu kõike. Vankumatu pühendumine püsigu käsikäes kriitilisusega autoriteetide, dogmade, väärvaadete, mõistuse väljamõeldiste jms suhtes.

Wu-wei, mittetegemine: Sinoloog Jean Billeter’ kirjelduses tähendab see: “Tegelikkuse täiusliku teadvustamise seisund, ideaalne eesmärgipärasus ning taipamine nii energiast kui ökonoomsusest”. Sinoloog Herrlee Creeli järgi tähendab wu-wei kahte järgmist:

– tõeline mittetegutsemine, kantuna iha puudumisest suhetes osaleda;

– tehnika, mille abil praktik võib saavutada suurema kontrolli suhete üle.

Lisan omalt poolt: Wu-wei printsiibid ei tähenda passiivsust. Tegutse tegutsemata. Kirjuta kirjutamata. Räägi rääkimata. Armasta armastamata jne. Need ütlused viitavad kolmele asjale: Ole kiindumatu, ole tunnistaja. Tunnistaja on alati see, kes kasutab teadvust; jätka tegutsemist; ning, et kahe eelneva kombinatsioon on võimalik.

Vipassana: paalikeelne sõna vipassana tähendab “sisekaemus reaalsuse tõelisse olemusse”. Vipassana on keskendumise protsess, mis kätkeb õiget teadmist, intuitiivset kirgastumist ja sügavat sisekaemust või taipamist. See on meditatsioonipraktika, mille lähtekoht on teadvustamine. Mediteerija eesmärk on olla võimalikult teadlik enesega parasjagu toimuvast ning jälgida erapooletult oma keha ja meelega toimuvat. Kuigi meditatsiooni tehnilised üksikasjad varieeruvad koolkonniti, jääb põhiprintsiip samaks – uurida nähtusi sellistena nagu nad ilmnevad. Juhiste kohaselt ei tohiks inimene mediteerimise ajal mõtlemisega tegeleda – kui mõtted paratamatult tekivad, tuleks neid lihtsalt märgata kõrvaltvaatajana nagu taevas mööda ujuvaid pilvi.

Lisan omalt poolt: vipassana eesmärk on vabaneda enese identifitseerimisest emotsioonidena, mõtetena, mälestustena, kehana. Kuid kuidas teadvusesse kerkivatest emotsioonidest ja mõtetest vabaneda, seda ei õpetata. On teada, et sellist tüüpi pikemaajaline ja intensiivne mediteerimine kutsub inimeses sageli esile ebaharilikke seisundeid, mida Läänes tavaliselt peetakse haiglasteks ning mis vajavad meistri või õpetaja sekkumist.

Kristlus: Jeesus Kristuse sõnumit võib vaadelda kui üleskutset tulla teadvele. Ta kutsus inimesi üles teadvustama oma tegelikku vaimset olemust ja suhet Jumalaga. Tema sõnum oli, et ei ole mingit võimalust siseneda Jumala riiki ilma iseennast muutmata. Ta ütles, et olge “kui väikesed lapsed”. See tähendab, et inimene loobub oma egost ning muutub puhtaks ja läbipaistvaks, Jumalaga sarnaseks. Vabaneda oma egost, säilitada elutarkus ja pöörduda tagasi enda tõelise olemuse juurde on inimese suurim väljakutse. See väljakutse nõuab teadlikkust reaalsusest, tõelisest eesmärgist ja ühisest jumalikust allikast, kust me kõik pärineme. See nõuab teadvel olevat inimest.

Lisan omalt poolt: näiteks kristliku palve “Meie Isa, kes sa oled Taevas…” puhul ei viidata mitte füüsilisele taevalaotusele ega ka isikule, kes on eemal või kosmoses. Taevas on kasutusel metafoorina, viidates nähtusele, mis on nagu taevas – kõikjal olev, piirideta, kõigi jaoks võrdne, hoides nagu taevas kõike endas ja samas läbistades kõiki seal asuvaid objekte. Teadvus on nähtus, mis on oma omadustelt piirideta, kõikjal olev, kõigi jaoks võrdne, kõike sisaldav. Teadvus on monistlik, esimene Jumala tunnus. See lause ütleb, et Isa on teadvus.

Dzogchen: Teadvus on surematu. See ei sure koos füüsilise kehaga, vaid transmigreerub karma tõttu uude kehastusse niikaua, kuni inimene saavutab Iseenese teostuse, ületab karma ning transmigreerumine lõpeb. Dzogchen on õpetus sellest Algsest loomusest, mis on algusest peale olnud igaühe enda tõeline sisemine olemus. Algne olek on ajatu, väljaspool nii loomist kui hävingut, põhjuslikult puhas olemise alus nii universaalsel kui isiklikul tasemel.

Lisan omalt poolt: Dzogchen on iidne õpetus, mille päritolu kohta võiks öelda, et see õpetus ei pärine Maalt. See ei ole ei budistlikku ega hinduistlikku päritolu, vaid on väga sarnane Babaji kriya jooga õpetusele.

Mõned õpetajad, kes on õpetanud teadvuse kohta

Sri Aurobindo (1872 – 1950) oli India iseseisvumisliikumise üks liidritest, joogi ja guru. Ta ütleb, et teadvus on põhjapanev nähtus kogu olemasolevas, olles energia, mis loob nii universumi kui kõik selles sisalduva. Teadvus koos olemasolu ning õndsusega (sat-cit-ananda) moodustavad Mina olemuse. “Jooga pole midagi muud, kui praktiline psühholoogia,” ütles Aurobindo. Kuid ta tõi välja, et esmalt tuleb tunda tervikut ning alles seejärel saab mõista üksikut – mis on ka lähtekoht uuele, veel oma aega ootavale ja palju kõrgemale psühholoogiale. See uus õpetus saab olema Iseenese-tundmise psühholoogia, mis baseerub empiirilistel avastustel tegelikkusest. (“The Syntheses of Yoga”, SABCL,18. kd, lk 424; ja 20. kd, lk 39; “The Life Divine”, SABCL, 19. kd, lk 1024)

Ramana Maharshi (1879 – 1950) oli Indiast, Tamil Nadu osariigist pärit tark ja Iseenese teostuse saavutanu. Peale surmalähedast kogemust 16-aastaselt sai ta teadlikuks voost või jõust, milles tundis ära enda tõelise Mina ning hiljem kirjeldas seda kui isiklikku jumalat Ishvarat, kes on Shiva. Ramana Maharshi õpetas: “Tõeline Ise või tõeline Mina on mitte-personaalne, kõikehõlmav teadvus. Seda ei tohi segi ajada tavapärase individuaalsusega, mida tegelikult ei eksisteeri, vaid on mõistuse fabritseeritud ja varjutab tõelise Mina tõelist kogemust.” Ta väitis, et tõeline Mina on alati olemas, kuid rõhutas, et inimene saab sellest teadlikuks alles siis, kui mõistuse piiravad kalduvused on lakanud. Pidevalt püsiv Iseendast teadvelolek on Eneserealisatsioon.

Maharishi Mahesh Yogi (1918 – 2008) on tuntud Transtsendentaalse Meditatsiooni tehnika loojana. Maharishi õpetuste järgi on igal inimesel olemas potentsiaal kogeda transtsendentaalse teadvuse lõpmatut olemust (Olemine ehk Mina). Tema määratluses on puhas teadvus elu peamine reaalsus, kogu subjektiivse ja objektiivse eksistentsi muutumatu alus. Ta selgitas teadvuse olemust järgmiselt: “Kogu elu sünnib ja on alalhoitud teadvuses. Kõne, tegevus ja käitumine on teadvuse võnked. Kogu universum on teadvuse väljendus, üks ääretu teadvuse ookean.” Puhas teadvus on universaalne Mina ning kättesaadav igale inimesele läbi mõtlemisprotsessi ületamise. See on puhta arukuse, piiritu loovuse, täiusliku korra, puhta ärksuse ja erksuse, piiritu vabaduse, terviklikkuse ja õndsuse allikas.

Eckhart Tolle (sünd 1948) on Saksamaalt pärit Kanadas elav vaimne õpetaja, tuntud raamatu “Siin ja praegu: kohaloleku jõud” autorina. Tolle järgi, kõige olulisem asi, mis võib inimolendiga juhtuda, on see, et ta eraldab oma teadlikkuse enda mõtlemise protsessist ja saab aru, et teadvus on ruum, kus mõtted eksisteerivad. Tolle õpetuste keskmes on ümberkujunemine teadvuse tasandil, vaimne ärkamine, mida ta näeb inimliku evolutsiooni järgmise sammuna. Ta peab seda mitte ainult isikliku õnne, vaid ka meie planeedil konfliktide lõpetamise eeltingimuseks: “Tähelepanu on nagu valgusvihk – teadvuse keskendunud energia.”

Mindfulness: kaasaegne praktika, mis põhineb zenil ja vipassana tehnikatel ning hõlmab varasest budismist pärit sati ehk teadvustamise harjutamist. Mindfulness seisneb hetke kogemises tahtlikult ja hukkamõistuta – iga hetkes üleskerkiva mõtte, tunde ja aistingu teadvustamist nii, nagu see on. Olles kohal praeguses hetkes ning kogedes oma mõtteid ja tundeid mööduvatena, ei häiri need enam nii palju. Sellise seisundi teaduslik uurimine sai alguse 1980. aastal USA professori Jon Kabat-Zinni algatusel. Lisaks on mindfulnessi lääne ühiskonnas populariseerinud Thich Nhat Hanh ja Richard J. Davidson.

Lisan omalt poolt: populaarsed mindfulness-tehnikad pole kahjuks terviklikud, piisavalt tõhusad ega kestvate tulemustega. Sellega saavutatud meelerahu seisund kipub kaduma kohe, kui praktiseerija oma praktika lõpetab. Sellel on oma kindlad põhjused. Mindfulnessi praktiseerija kasutab teadvust, et jälgida neutraalselt nähtuseid, mis ilmuvad tema teadvusesse. See on aga teadvuse kasutus passiivses vormis. Kui tuleb naasta igapäevaste toimetuste juurde, ei ole enam võimalik saavutatud olekus jätkata ja asemele tuleb see, mis oli varem. Selleks, et teadvelolek säiliks ka igapäevategevustes, on vaja teada, kuidas kasutada teadvuse omadusi aktiivses vormis. Mindfulness on hea lähtekoht, kuid väga-väga palju on veel avastada, kui läheme mindfulnessist edasi.

Veel: mis on teadvus ja teadlikkus? Teadliku Muutuse Kunst; minu taustast; Õpetus.

sündmuste juurde

“Enamasti kasutavad inimesed emotsiooni kui juhtivat jõudu. Teadvuse kasutamine juhtiva jõuna on meil vähetuntud.”