Mis on teadvus, teadlikkus ja teadvustamine?

Teadlikkus on ainus vahend, mille kaudu sa saad ise teada.

Märkamine on osa teadvustamisest – teadvustamise algus, lühiajaline teadlikkuse kasutus.

Teadlikkus on sinu teadvuse aktiivne omadus.

Näen nii sageli eneseunustust. Kahjulikke väärtuseid. “Ma ei tea, et ma kasutan teadlikkust” – see ongi unustamine.

Teadvuse kvaliteete on seitse ja neid kokku nimetan ma intellektiks. Intellekt on inimese arukuse ja geniaalsuse aluseks.

Teadvus ja selle kvaliteetide kasutamine on tänases ühiskonnas alles lapsekingades. Olen üks teerajajatest.

Liigvähene teadlikkuse kasutus

Kui sagedasti sa mõtled, miks asjad juhtuvad nii? Mis mul viga on? Miks asjad ei lähe, mida ma tegema pean? Kõik see, mis sinuga elus juhtub, on karmiline ja kõik sellised heietused arendavad karmat ainult edasi. Karmast vabastab aga kohene vabanemine emotsioonidest ja kontseptsioonidest. Kõik sinu heitlused on karmilised protsessid ja ei lõpe ära enne, kui sa nendest vabaned. Kuid karmast ei ole võimalik vabaneda karmat edasi arendades. Karmast saab vabaneda vaid karmat vabastades ja selleks on vaja võtta oma igapäevases elus kasutusele teadlikkus.

Sa mõtled, et sinu probleemid on erilised, aga see ainult tundub sulle nii. Tuletan meelde, et iga sinu probleem koosneb reaktsioonidest – emotsioonist ja kontseptsioonist ja ei millestki rohkemast. See on sinu valik käia pikka teed, otsides vastuseid oma küsimustele ja arutades nende üle – see ongi pikk tee.

Automaatika, mis juhib sinu elu

Tavapäraselt liigub teadlikkus hetkega erinevate sündmuste vahel. Kes siis juhib teadlikkust – sinu teadlikkust – sellel ajal kui sina teda ei juhi? Kes juhib sinu teadlikkust teatud asjaolule või sündmusele, millele see langes? See ei juhtu sinu tahtmist pidi, see juhtub automaatselt – nii, et sina siin ei juhi.

Seda seisundit, kui teadlikkus n-ö puudub, nimetatakse eneseunustuseks, “uneks”, “teadvusetuseks”. Kõik, mis sellel ajal toimub, on sinu juhtimise alt väljas, kuna on sinu poolt teadvustamata ehk alateadlik. Hetkel, kui eristamise tulemusena tekib äratundmine, tekib sul võimalus asuda midagi muutma. Väga hea saavutus on see, kui selline teadvustatud seisund säilib, mitte ainult spetsiaalse tehnika ajal, vaid ka tavalises igapäevases elus.

Mis on teadlikkus?

Teadlikkus on oma omadustelt ainulaadne. Selle kaudu oled sa kontaktis nähtavaga, kuuled erinevaid helisid, tunned oma emotsioone, füüsilise keha aistinguid ja lihaspingeid, teed kindlaks lõhnad ja maitsed. Tead, mida sa mõtled, mida kujutad ette jne. Nii et teadlikkus on see vahend, mida kasutades sa tead, et “see asi on seal”.

Teadlikkus on tavaline “pikendatud” märkamine, mis ühendab omavahel sind ja objekti. Ja see objekt võib olla ükskõik missugune – nähtav, kuuldav, haistetav, maitstav või tuntav. Igalühel meist on teadlikkus olemas ja ükski inimene ei ole sellest ilma jäetud.

Staatiline teadvus ja aktiivselt kasutatav teadlikkus

Teadlikkus on sinu teadvuse kvaliteet. Teadvus ise on staatiline, kogu aeg ühesugune – see on sinu Tegeliku Mina, sinu eksisteerimise alus. Omaenda staatilist teadvust kogedes tunneb inimene stabiilsust. Paljud praktiseerivad just selle stabiilsuse kogemise nimel. Kuid staatiline teadvus ei võimalda elust aktiivselt osa võtta.

Teadvuse aktiivsed kvaliteedid, mida on kokku seitse ja mida ma kutsun intellektiks, on tänases ühiskonnas vähetuntud. Need seitse kvaliteeti on inimese arukuse ja geniaalsuse aluseks ning teadlikkus on neist seitsmest kvaliteedist esimene.

Märkamine, see on teadvustamine

Märkamine, tähelepanu ja teadvustamine on üks ja sama asi. Nendevahelised erinevused seisnevad nende kestvuses ja kasulikkuses. Märkamine kestab lühiajaliselt, kõigest 0,5-3 sekundit. Tähelepanu on seesama märkamine, kuid siin me püüame seda mingil tegevusel hoida kauem.

Mil viisil erinevad tavaline märkamine ja tähelepanu teadvustamisest? Suurim erinevus on see, et märkamise ja tähelepanu puhul keskendume me asjadele. Teadvustamise puhul aga teadvustame esmalt teadlikkust ennast ja alles seejärel asju. Teadvustamine tähendab, et sa oled teadlik teadlikkusest ja asjadest samal ajal. Selles valguses on märkamine ja tähelepanu pisut poolikud.

Mina ise kasutan alati sõna “teadvustamine”, sest see viitab päritolule, kust teadvustamine pärineb – teadvusest. Teadvus ei ole mõistus ja ka mitte emotsioonid. See on neist erinev. Iga kord, kui sa teadvustad ehk märkad midagi, toimub selle “asja” äratundmine. Juba enne mõtlema hakkamist. Mõtteline kommentaar on märkamisest alati lootusetult maas, tavaliselt 0,5-3 sekundit.

Universaalseim töövahend

Märkamine on universaalne. Sa märkad väljaspool keha toimuvat sama hästi, nagu seespool toimuvat. Uus muutus koduteel jääb kohe silma ehk sa märkad seda, nagu ka head lõhna või kerjust tänaval. Paned tähele rahulolematut hääletooni, plekki riietel, hõõruva kinga poolt tekitatud valu või valusööstu kehas. Ka seda, et oled vihaseks saamas ning peas tiirlevaid rumalaid mõtteid. Teadvustamine on universaalne. Tüüpiliselt ei võeta teadvustamist kui loomulikku omadust luubi alla, sest ei teata selle väärtust. Tänapäeval on väärtused nihkunud teadvustamiselt endalt asjadele, mida teadvustatakse.

Iga inimene teab enda probleeme ehk teadvustab neid

Enda probleemid ongi enda omad – nad asuvad sinus, mitte teistes. Vajadus neist probleemidest vabaneda on suur, kuid ei teata, mida nendega peale hakata, kust alustada. Teadvustamine on esimene samm ja see on kõigil juba tehtud. Nüüd on vaja juurde õppida, kuidas oma probleemidest päriselt ja täilikult vabaneda. Selleks olen loonud uue õpetuse – Teadliku Muutuse Kunsti (TMK).

Enamus kasutusel olevaid meetodeid on kas probleemi leevendavad või millegagi asendavad. On see siis joogatrenn, mõni muu harrastus, teraapia või protseduur. Kui sinu meelest on probleem lahenenud, siis on paslik seda kontrollida. Selleks on vaja probleemi meenutada ja tunda – kas ajendid on veel alles? Kui on, siis järelikult on probleem endiselt olemas, kuid tukub. Tavaliselt on vaid aja küsimus, millal sinu probleem taas ärkab. Lased oma pidurid lahti ja oledki jälle vana asja sees. Sa tead seda isegi.

Kui aga oled kasutanud meetodit, mille puhul meenutades isegi ei meenu, kas sul üldse oli mingi probleem – siis sellist meetodit pean ma õigeks. Niisugused meetodid põhinevad alati teadlikkuse ja veel mõningate oluliste oskuste rakendamisel.

Kõik toimub praktiliselt

Kogu meie elu toimub 100% praktiliselt. Isegi kui me mõtiskleme oma elu üle, teeme seda ju praktiliselt. Kannatame praktiliselt ja oleme edukad praktiliselt. Praktiliselt meenutame ja kujutame ette, päriselt sõimame, aga ka kardame ning armastame. Iga tegevus on praktilise elu osa, kuid millegipärast peetakse praktiliseks vaid neid tegevusi, kus on tegemist mingi kindla tegevuste jadaga või rakendatavusega.

Kui sa sellise praktiku pilguga oma elu vaatad, saab selgeks, kui oluline on teadvustada, mida sa üldse päevast-päeva teed. Igal väiksel ja suurel tegevusel on ju tagajärg. Seda nimetataksegi karmaks. Sa arendad enda elu, ise seda teadmata. Võta appi teadvustamine, paber ja pliiats ning jaga enda tegevused kaheks:

  1. ma teadvustan, mida ma teen – mina juhin.
  2. ma ei teadvusta, mida ma teen – juhib autopiloot.

Sul ei ole probleemi siis, kui sa ise juhid. Probleemiks on autopiloodi perioodid – automatism, mis sekkub isegi sellesse, kui sina juhid. Autopiloot viskab sind tahapingile, asub ise sinu elu rooli keerama ja ei ole teada, kuhu te sõidate.

Praktiseerimise eesmärk

Üks praktiseerimise eesmärkidest võiks ju olla oma elus rooli enda kätte saamine, et seda enam mitte loovutada. Minu meelest on see sinu elu osas väga õiglane. Mida on selleks vaja teha? Saan välja tuua tegevuste järjekorra, mis on kandnud vilja nii minu enda puhul kui ka tuhandete õpilaste seas:

Esimene tegevus on avastada teadvustamine ja seda järk-järgult laiendada kõigile tegevustele. See annab sulle “silmad”. Nii hakkad sa üha rohkem märkama autopiloodi esiletuleku hetki ja seda, mida see sinu ning teiste eluga teeb. Teine tegevustik järgneb esimesele, kui oskad “silmi” juba kasutada. Siin õpitakse tundma autopiloodi anatoomiat – millest ta koosneb. Osade kaupa on autopiloodist võimalik vabaneda. Teine ja kolmas tegevustik keskenduvad autopiloodi emotsionaalsest ja mentaalsest osast ehk nendest reaktsioonidest vabanemisele.

Neljas tegevustik ei keskendu enam autopiloodist tulenevatele probleemidele, vaid sulle kui oma elu juhile. Siin õpitakse avastama ja rakendama teadvuse seitset omadust, mis tõstavad sinu võimalused täiesti uuele tasemele. Viienda osa eesmärk on saada selgeks, kuidas rakendada seitset teadvuse omadust oma igapäevases elus kõige laiemas plaanis. Saadakse teada efektiivse inimese toimimismudel ja rakenduse viis. Sellist inimest nimetan ma Human 2.0.

Ainuüksi huvi tundmisest ei piisa – vaja on oskuseid

Enda elukvaliteedi muutmiseks ei piisa huvi tundmisest. Selleks on vaja omandada uued põhioskused. Nii nagu iga üksik inimene maa peal, nii saad ka sina enda elu muuta ainult ise. Keegi teine seda sinu eest teha ei saa. Nii lihtne on täna kirjutada ja rääkida, kuid kunagi oli vaja pingutust, et need põhioskused selgeks saada. Järjepidevus tähendabki oskuste viimist tasemele, kus nad muutuvad tavaliseks elu osaks.

Teadvus ja selle omaduste kasutamine on tänases ühiskonnas alles lapsekingades. Kõik õiged ja head asjad hakkavad peale teadvuse kasutamisest, intellektist. Teadvuse omaduste kasutamist igapäevaselt nimetan ma uueks paradigmaks. Nii isiklikud kui ka globaalsed seni lahenduseta probleemid viitavad vajadusele asendada autopiloodil põhinev vana vaade uue vastu. See algab teadlikkuse kasutamisest ja selle laiendamisest igapäevasele elule.

Veel: Teadliku Muutuse Kunst; Teadusuuringud teadlikkuse rakendamisest; Teadvuse käsitlus läbi aegade.

sündmuste juurde

“Teadmatus – see ongi pimedus. Lõppeesmärk on saada nägijaks. Nägija on ainult see, kes on teadvel.”