Uus paradigma, kus elu juhtivaks jõuks on teadvus

Automaatsete reaktsioonide, mõistuse ja emotsioonide poolt dikteeritud elu kutsun ma vanaks paradigmaks.

Pidevalt püütakse seda vana paradigma “parandada” selle asemel, et üle minna täielikult uuele, teadvuse kasutamisel tuginevale paradigmale.

Uus paradigma on inimkäsitlus, mis põhineb õigel ehk naturaalsel hierarhial, kus oma ajendites, otsustes ja käitumises peetakse emotsioonidest lähtumise asemel olulisemaks intellekti arukust.

Omaenda teadvuse omaduste teadlik kasutamine igapäevases elus on uue paradigma norm, standard.

Teadvuse omaduste kasutamine kui standard

Teadliku Muutuse Kunsti (TMK) teadmiste abil avastab inimene omaenda võimekuse muuta ise oma elu paremaks. Pole vaja ei plakateid ega reklaame. See on igaühe isiklik vaikne revolutsioon.

Uus paradigma – see on ülimalt võimeka inimese renessanss. Omaenda teadvuse omaduste teadlik kasutamine igapäevases elus on norm, elementaarne standard.

Inimene kui mitmel tasandil toimiv tervik

Uue paradigma üheks kandvaks talaks on teadmine, et meie elu kulgeb mitmel erineval tasandil, mis on allutatud pidevale vaheldumisele: füüsilisel, emotsionaalsel ja mentaalsel tasandil. Teadvus ei ole ei mõistus ega ka emotsioonid – see on neist täiesti erinev, neljas tasand. Tegelik Mina ehk vaimne tasand on viies. Joogas kutsutakse sellist vaadet inimesele viie keha süsteemiks ja see on holistiline. See tähendab kehat-keha sees ilma, et nad omavahel kunagi seguneksid.

Tüüpiliselt toimuvad nendest kolmel tasandil erinevad protsessid, mis sagedasti ei teeni elu edendamise eesmärke. Näiteks mõte ütleb “hakkame peale!” aga emotsioon annab tunda “ei taha” – ja tekitab hoopis teise tunde. Või näiteks taipad, et peaks midagi enda elus muutma, kuid siis tekib mõte “pole mõtet” ja emotsioon lisab lootusetuse tunde. Sellised olukorrad on elus sagedased ja toovad välja peamise probleemi – puudub peremees, kes paneks kõik need sisemised “tegelased” niimoodi tööle, et tekiks nendevaheline tugi ja kooskõla. Ma nimetan seda sisemiseks joondumiseks. Joondamine pole aga alati lihtne nendel tasanditel toimuvate automaatsete protsesside tõttu.

Vana paradigma tähendab illusiooni

Automaatsete emotsioonide ja mõistuse poolt dikteeritud elu kutsun ma vanaks paradigmaks. Vana paradigma tähendab illusiooni, mille loob mõistus ning mida toetavad emotsioonid. Mõtlevate inimeste illusioon seisneb selles, et nad usuvad mõistust rohkem, kui tegelikkust.

Tegelikkus avaldub alati sellisena nagu ta on, ainult nendel hetketel, kui me seda teadvustame. Näiteks märkamise või tähelepanelikkuse hetkedel. Peale märkamist pöördutakse kohe mõtlemise juurde tagasi ja hakatakse märgatu üle mõtlema – kuid nähtus, mida me märkasime, ei ole kunagi meie mõtted sellest. Need on kaks väga erinevat asja. Samasugune lugu on emotsioonidega – see, mida me mingi asja suhtes tunneme, ei ole see päris asi ise. Selliseid olukordi ma nimetangi illusiooniks tegelikkuse suhtes. Kiindumine illusiooni teeb meid ebarealistideks. Ning just see on põhjus, miks meil on inimkonnas nii palju kannatusi ja probleeme, indiviidi tasandilt globaalseteni.

Ekslik vaade inimese loomusele

Selle vaate kestmine pikemat aega on soodustanud kahe potentsiaalselt kahjuliku järelduse kujunemist. Esiteks on hakatud kannatusi pidama niivõrd normaalseks elu osaks, et ollakse valmis nendega leppima ning neid isegi kaitsma.

Teiseks on loobutud põhimõttelistest hüpoteesidest ning uurimisest, kuidas kannatustest vabaneda. Vabanemise asemel püütakse vana, autopiloodil põhinevat emotsionaal-mentaalset paradigmat pidevalt “parandada”. Pideva “parandamise” asemel soovitan mina üle minna täielikult uuele paradigmale, mis tugineb teadvuse ulatuslikumale kasutamisele.

Kogu loodu on ülesse ehitatud hierarhiast lähtuvalt

Looduses valitseb teatud hierarhia, see on ilmselge. Ma ei pea silmas tugevama õigust, vaid palju fundamentaalsemat printsiipi. Tegelikkuses juba olemasoleva hierarhia avastamine ning sellest lähtumine on uue paradigma vundament.

Selles hierarhias on inimene kogu loodust tõepoolest kõrgeim olend. See tähendab, et inimene ise, Tegelik Mina, on kõrgeim. Jumala poeg, nagu piiblis öeldakse. Tegelik Mina ongi tegelikult hierarhia tipp ja Tegelikust Minast algavad kõik muud asjad. Aga sa ei tea seda, ei koge praktiliselt. Sinul (Tegelikul Minal) on mõjujõud ja võime muuta kogu ülejäänud loodut. See tähendab loomulikke volitusi ja ka karjuvat vajadust muuta oma sisemaailmas toimuvat. Sisemaailmas on vaja luua joondumine. Välist oskame me kõik muuta, sest oleme seda õppinud tegema. Aga milline on inimene ilma oma sisemaailma joondamata – vaadake tagajärgi! Selliselt hukutame me end ja teisi. Joondamine on elementaarne baasoskus, mida vajab igaüks.

Uus paradigma – teadvelolev inimene

Teadlikkuse kasutamine peamise juhtiva jõuna tähendab teadvuse, neljanda tasandi töövahendite kasutamist ja vanast paradigmast väljumist. Inimene, kes on seadnud oma teadlikkuse teadvustamise ja aruka rakendamise elus esikohale, on uue paradigma kasutaja. Vabastades automaatseid sisemaailma reaktsioone ehk illusioone, suureneb teadlikkuse osakaal elus loomulikult.

Uus paradigma – see on inimkäsitlus, mis põhineb õigel ehk naturaalsel hierarhial ning kus oma ajendites, otsustes ja käitumises peetakse emotsioonidest lähtumise asemel olulisemaks teadvuse omaduste kasutamisest tulenevat arukust.

Veel: Teadliku Muutuse Kunst; Human 2.0; Mis on teadlikkus? Teadlikkuse teadusuuringud.

sündmuste juurde

“Sisemaailmas on olulisim teadlikkuse rakendamine. Muud sisemised nähtused on teisejärgulised. Paljudel teist on asjad vastupidi. Ning seetõttu te ka kannatate, igasuguste lahendamatute probleemide käes.”