Ingvar Villido. Acharya Ishwarananda

  • Lühidalt
  • Lähemalt
  • Human 2.0 visioon
  • Arvamused
  • Lähemalt Ingvarist

    Tartumaalt pärit Ingvar Villido (1962) sai lapsepõlvest kaasa hooliva suhtumise loodusesse ja uuriva insenertehnilise mõtteviisi koos praktilise huviga inimlike ja looduslike süsteemide toimimise vastu. Oluliseks arengumootoriks on talle olnud lahenduste otsimine inimeste valmislahenduseta probleemidele.

    Tema esimesed kokkupuuted joogaga, toona Nõukogude Liidus keelatud süsteemiga, olid juba teismeeas, isiklik süstemaatiline praktiseerimine algas 1981. aastal. 1980–1990ndad aastad olid intensiivsete otsingute aeg. Leidmaks vastuseid oma ekstentsiaalsetele küsimustele külastas ta paljusid õpetajaid nii kodu- kui välismaal. Ta õppis ja praktiseeris idamaiseid võitluskunste (karate, kung-fu), loodusravi (akupunktuur), erinevaid joogaliike (radža, buddhi ja agni jooga), budismi koolkondi, dzogcheni, šamanismi ning Osho ja Casteneda õpetusi. Soovides leida vastuseid, sai Ingvar pühendused dzogcheni  kooli õpetajalt Namkai Norbult, Drigung Kagyu kooli pealaamalt Chetsang Kyabgon Rinpochelt, samuti budistlikelt õpetajatelt Drubwang Rinpochelt ja Chhimed Rigdzin Rinpochelt. Siiski ei leidnud ta oma küsimustele ammendavaid vastuseid ja jätkas otsinguid omal käel.

    1992. aastal alustas Ingvar radža ja buddhi jooga kursuste juhendamisega, mis osutusid väga populaarseteks. 1993. aastal pandi tema juhtimisel alus Lilleoru õppe- ja elukeskkonnaks kujunenud teadliku muutuse keskusele. Kujunes õpilaste tuumik, kellega koos praktiseerides ja testides läbiti sadu erinevaid tehnikaid ja õpetusviise. Ingvar püüdis luua terviklikku süsteemi, ent ikka oli midagi puudu.

    2000. alguses sai Ingvar pühenduse veedalikesse teadmistesse Haidakhani Babaji ašramite juhilt Šri Munirajilt. 2004. aastal pühendas Durga Ahlund ta Tamili Siddhade traditsiooni kuuluvasse Babaji kriya joogasse. Juba 2007. aastal pühitses M. Govindan Satchidananda ta kriya jooga kõrgeima astme meisterõpetajaks ehk acharyaks vaimse nimega Ishwarananda. Neilt pühendustelt saadud teadmiste rakendamine andis lõpuks vajaliku info, et eelnevatel aastatel kogunenud teadmistest tervikpilt kokku panna. Aastakümnete pikkuse erinevate traditsioonide tarkusesse süvenemise, praktiseerimise ja vahetu elulise kogemuse kaudu jõudis Ingvar eneserealisatsioonini ja leidis vastuse küsimustele „kes ma olen?“ ja „mida ma siin teen?“

    Seejärel pühendas Ingvar aastaid tehnikate loomisele, mis aitaksid ka teistel oma olemust taibata. Tulemaks toime käitumuslike automatismidega, lõi ta joogaõpilastele meetodid teadlikkusele kui uuele paradigmale üleminekuks. Edasi lihtsustas ta õpetust, kuni see muutus kasutatavaks ka joogaliku kogemuseta inimestele. Nii kujuneski 2008. aastaks välja viieosaline Teadliku Muutuse Kunsti (TMK) kursuste sari. TMK võimaldab mõista oma sisemaailma ülesehitust ja kujundada iseseisvalt kvalitatiivselt uued põhioskused eluliste probleemide lahendamiseks ja oma elukvaliteedi tõstmiseks. Alates 2010. aastast on Villido õpetanud ka välismaal, viimati lisandusid 2017. aastal Venemaa ja 2018. aastal USA.  2018. aasta alguseks oli Villido andnud õiguse õpetada TMK esimesi kursusi seitsmele õpetajale Austriast, Taanist, Eestist ja Saksamaalt. Hetkel arendatakse ja testitakse lihtsustatud TMK metoodikat ka koolilastele.

    40-aastase kogemusega joogapraktiku, sisemaailma empiirilise uurija ja 25-aastase staažiga teadlikkuse õpetajana annab Ingvar täna edasi erinevas süvenemisastmes teadlikkusel põhinevaid praktilisi teadmisi ja meetodeid inimese sisemaailma tundmaõppimiseks ja selle kujundamiseks.

    2016. aastal alustas Ingvar dialoogi akadeemilise maailmaga, jagades oma empiirilise uurimise kogemusi teadlikkuse rakendamise olulisusest jätkusuutliku arengu saavutmiseks. Selle dialoogi raames kõneles ta 2016. aasta juulis Saksamaal Karlsruhe Tehnikaülikoolis toimunud uurimisseminaril teadlikkusest kui jätkusuutliku või jätkusuutmatu arengu võtmeküsimusest (Awareness as the key to (Un)sustainability). Seejärel kutsuti ta kaasautoriks raamatule “Personal sustainability”, mis ilmus 2018. aasta märtsis. Sama aasta aprillis Norras toimunud konverentsil “Emotion Revolution” tutvustas Ingvar oma lähenemist emotsioonide rollile isikliku jätkusuutlikkuse. 2018 aasta 11. Ja 13. juulil Lilleorus aset leidnud konverentsil „Teadlike kogukondade tarkus“ toimunud isikliku jätkusuutlikkuse teemalistel workshoppidel tutvustas Ingvar teadlikkuse kasutuse ja inimese sisemaailma tundmise võtmetähtsust positiivsete muutuste saavutamiseks.

    Olles andnud üle 3000 inimarengu teemalise loengu üle maailma, kirjutanud bestselleri „Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus“ (2018), ingliskeelse raamatu "Turning Point" (2018) ja kaasautorina teaduskogumiku „Personal sustainability“ (2018), on Ingvar tuntud ka teadlikkuse ja isikliku jätkusuutlikkuse uurimise pioneerina. 

    Ingvar Villido on abielus ja kolme täiskasvanud lapse isa. Õpilased kirjeldavad teda kui sügavalt inimlikku, läbinägelikku, põhjalikku, kannatlikku, lahendustele orienteeritud, usaldusväärset ja samas loomult lihtsat ja positiivset inimest, kes on intensiivse joogapraktika kaudu jõudnud isikliku vabanemiseni, kuid ometi pühendanud oma elu teiste aitamisele. Tema õpetus on praktiliste, teda eneserealisatsioonini viinud tehnikate summa summarum.